Elu Mustrid ja Aktsepteerimine: Loomise Algus

Meie keha hakkab meile signaale andma juba palju enne, kui reaalne muutus silmale näha on. Esiti toimub muutus meie meeles, seejärel kehas, ja me ei teadvusta seda enamasti. Ega ka seda, kuidas oleme kõik need meelemuutused ise enda ellu kutsunud. Ja kui see uus siis kohal on, oleme ikkagi imestunud, et kust see nüüd siis tuli... Enamasti me ei jälgi enda reaalsuse loomist. Aga tõde on see, et me tõesti seda igal sammul, iga mõttega loome, enda elu.

Olin omajagu aega madistanud aktsepteerimise põhjalikuma tähenduse üle. Kui ma midagi näha soovin, siis ei anna see mulle enne rahu, kui olen sellest lõpuni aru saanud. Mis on aktsepteerimine ja miks selle mõistmine nii oluline on, jõudis minu kogemusse läbi ühe teraapiakliendi. Purunenud pere ja valuga toime tulemine oli jätnud kliendi pähe küsimusi rohkem kui vastuseid leidus. Ma kuulasin teda hoolega ja panin tähele tema samastumist selle valuga. Tegelikult kuulasin teda ja nägin kõrval ka ennast, sest olin selle aastaid tagasi läbinud ja avastasin, et valuga toimetulek ei sõltunud mitte niivõrd mööda läinud ajast, vaid alistumisest, aktsepteerida selle keerulise etapi olulisust oma elus nii, nagu see oli, vastavalt minu elukogemusele. Ehk, nii terve kui olin mina ise, nii terve sai olla mu suhe. Teisiti see olla ei saa. Töö sai alguse minus eneses.

Töö kliendiga näitas, kui kerge on jääda valusse ja võttes valu enda elu normaalseks osaks, on energialekked meie kehas paratamatud. Meie energia kas kannab või mitte. Meie mõtteenergia ja teod saavad meie reaalsuse vundamendiks. Vastutus lasub ikka ainult endal. Ka partner, kellega koos oli raske, oli siiski mõlema elukogemuses soodne vaste, mis ühiselt edasi liikudes kõige optimaalsema kasvu tagas, tuues mõlemale vajaliku kogemuse.

Kuid iga hetk on ettevalmistus meile eelolevaks eluetapiks ja näha ette kogu universumi kosmilist plaani, võtaks ära inimeselt temale vajaliku kehalise kogemuse. Sa võid seda tahta, kuid see pole võimalik. Sa saad valida rahu ka siis, kui sul pole vastuseid. Aktsepteerimine läbi usalduse toimub siis, kui sa ei anna hinnanguid kõigele toimuvale, vaid lased eluvoolul loksuma paika nii, nagu juhib selle jõud, sest iga jõu taga on selle sündmuse süžee jaoks vajalik energia. Kaasatud on selles loos osalevad inimesed oma õppimiste ja vajaliku kogemuste saamisega. Iga vastupanu, mida keegi osutab, takistab selle sündmuse loomulikku kulgu. Aktsepteerimine loob ka usalduse eluvoo suhtes, mis saab vabalt voolata läbi aktsepteerimise, mis õpetab inimest kõige otsemat teed loomisprotsessis. Aktsepteerimine annab ka vabaduse liikuda oma soovitud kogemuste suunas.

Energia peab voolama vabalt, takistuseta ja sinust läbi, et saaksid võimsa elukogemuse sinule unikaalsel moel. See annab vabaduse ja sa oled rahul ka teadmisega, kui sul ei ole kõigele vastuseid, sest vahel alistumine just seda tähendabki. See teadmine võrdub arusaamisega, et inimene püüab õnnest teha tingimuse, kuid leiab õnne vaid siis, kui mingeid tingimusi ei esita. Tingimuse taga on vajadus ja vajaduse taga on puudus, ja nii keskendub inimene puudusele ja loob uut puudust, mis väljendub uues suhtes sarnase probleemiga, mis oli eelmises.

Miks on palju haiget saamist? Osalt seetõttu, et inimene elab veidi tagurpidi, ta tahab esmalt, seejärel teeb ja siis saab selleks. Kuid kõigepealt on olemine, siis tegemine ja saamine. Nii juhtub elu. Kuid sellest kõigest juba edaspidi...