Pinnavirvendus või põhjalained. Millega sina rahuldud?

Kuidagi on selline rutiin kujunenud viimased nädalad, et pühapäeva hommikuti tunnen vajadust üksi pikemaks loodusesse sulanduda.

 Elu ja surm, sisemine ja väline, algus ja lõpp, varjud ja värvid. Valgus annab vaikselt jõu üle hämaramatele toonidele. Langenud lehtedega puud saavad uued kujundlikud installatsioonid ja mõni üksik püüab veel kinni hoida oma kollakaks värvunud lehetuustakust. Armastan sügist, sest just see aeg süttib minus suurem vaatlus ja tagasipõige, nagu mingid varjud eemalduvad nägemisest. Lihtne on endas fookust hoida, toimub nagu teatud rahunemine. Mõtlesin, kuidas väljas kogub jõudu varjude ja hämaruse aeg, kuid meie sees olevad varjud muutuvad see aeg just kõige läbipaistvamaks. Uned on muutunud nii selgeks, nagu oleks piir hägustunud ärkvel oleku ja unemaailma vahel. Vahel on unemaailm nii selge ja kõnekas, et hommikul on küsimus, kumb üldse reaalne on. Vahel on meie reaalsuskogemus samasugune nagu unenägu ja vastupidi. Piirid on hägused, neid enam nagu polegi.

 Praegune aeg toimub suur muutus inimeses, mõni oskab seda aega enda energia uuendamiseks teadlikult ära kasutada. Nagu loodus, nii ka meie organism valmistub vaikuse ja sisekaemuse radadele. Loodus rahuneb ja inimene ka. Ja pole mõtet siis oma keha soovidele vastu puigelda. Tulles enda sisse, sügavale, vaatab see sügavus sinusse ja sa näed. Näed nii unes kui ilmsi. Ma küll mõtlesin, et see blogi heietan niisama ilusast sügisest, sest loodus pakub suurt silmailu ja loob ilusaid tundeid, kuid lõpuks on ikkagi nii, et mõni huvitav vestlus kliendiga saab minu sees hiljem suuremad mõõtmed, murrab end välja ja minu esialgsed jutuplaanid saavad segi paisatud.

 Me unustame oma igapäeva tavatoimetustes selle tähtsa tõsiasja, et igal hetkel loob sinu elu see sagedus, mis on sinu sees. Väljast saab sinuga resoneeruda vaid see, mis on sinu sees. Nii et kui jälgid seda harmooniat või kaost, mis sinu elus valitseb, siis see sama kaos on ka sinu sees. Energias ei saa toimuda midagi muud, kui see mida sa endas tõeks tunnistad. Sellest energiast saad välja lugeda, kus maal sinu looming on. Eluenergia kas kasvab või seisab, vastavalt sinu elatud kogemustest. Ja rahu tasand sinus annab selge signaali, kus maal sa endaga oled, milline see areng on.

 Igapäeva elus, eriti partnerluses, me kipume end kaotama.

 Väga tasapisi hägustub see piir, enda jõu väärtuste ja teiste vajadustele kohandumise vahel. Toimub järkjärgult enda kahandamine teise heaolu huvides. Sageli on selle põhjuseks soov sobituda, turvatunde puudus, mõni ütleb ka: kodurahu huvides. Tuleb mõista, et energia sinu väljas saab jõudu sinu sõnast ja tundest selle sõna taga. Iga maha surutud emotsiooni või sõnaga me kahandame end ja anname ära enda jõu, ei ela enda täit potentsiaali. Iga maha surutud tundega me surume maha enda tegelikkust. Iga silutud väikese hirmu ja valega, annab inimene end selle hirmu juhtida ja tal ei ole kontrolli oma energia üle, teda kontrollib hirm. Vähehaaval hakkab tulema väsimus, tüdimus, tuimus ja haigused. Aga sinu mõtted ja tunded ongi sinu energia, on sinu tervis ja jõud. Sinu tunde välja ütlemine toob selguse, sinu energia saab sellest oma jõu tagasi. Enese jõu näitamine ei too sulle halba, vaid paneb elama sinu väe. Meie hingede kokkulepped selles kehastuses peavad saama kogemuse, et kasv toimuks mõlemale osapoolele. Ja need hingede kokkulepped ei tähenda ainult ilusat energiamustrit. Kui sinu sees on kindel EI, siis see EI on sinu enda väärtuse mitte kahandamiseks. EI tähendab seda, et sinu partner tunneks ära ja näeks ka enda potentsiaali, ega saaks oma tunnetega enam manipuleerida. Sina oled oma jõus, et tema näeks enda oma. Sest vaid nii toimub tervenemine mõlemale osapoolele. Ära kahanda end teiste traumade arvelt. Jah, see nõuab julgust olla põhjani aus, kuid muud valikut ei ole.

 Mind on kasvatatud vaimus, et tagasihoidlikkus on voorus. Kuid kas ikka on. Tagasihoidlikkuse taga on enamasti samuti hirm. Hirm, et sa ei kuulu, ja hirm et sa pole piisav. Elada tuleb enda tunde kohaselt, selle asemel et kuhugi sobituda, enda kohta välja teenides. Enda esile tõstmine annab ka kõrgemates energiates võnke, et sinu tegemistel on jõud midagi ära teha, korda saata, parandada end ümbritsevate inimeste mõttestruktuure. Sinu sõna loeb! Ent mis kõige olulisem, et ühtses tervikus mängib iga osake olulist rolli. Sina oled tema ja tema on sina. Kõik on üks! See enda kahandamine, mida me nimetame tagasihoidlikkuseks, kahandab kogu terviku jõudu. Toimub see kõige otsesemal kokkupuutel inimestega, kelle mõjuväljas me üksteisega suheldes oleme. Energia sinu tagasihoitud väest, ei anna edasi oma täit potentsiaali, seda energiat, milles võiksid liigutada enda sees olevaid “mägesid”. Liigutada enda päritolu jõupagasit, millest meie kasutame niigi vaid kübeme. Enese jõu näitamine ei too sulle halba vaid paneb elama sinu ilu. Pane see jõud liikuma, ära lepi vaid pinnavirvendusega.

 Ükski inimene ei ilmu su ellu põhjuseta ja enamasti on sinu kallis kaaslane sinu kõige suurem õpetaja. Ära pelga ka keerulisi mustreid. Ole selle eest tänulik, ole tema eest tänulik. Aga anna endale tagasi. Anna oma jõud endale tagasi. Anna omale tagasi see julgus, millega sind austataks väljaspool sinu teadvustatud energiat. Väljaspool seda, mida ei varjutaks enam ükski loor. Sest kui sa esmalt pole endale andnud, siis sa nagunii ei saa ka teisele anda. Anna endale ja teistele see vabadus, teha ja luua seda, mida kõik praegu õigeks ja vajalikuks peavad. Ole kõrgem väljendus igal hetkel! Sa oled ju alati palju enamat, kui endale teadvustada suudad. Kui vahel raske on, tuleta see lihtne tõde endale meelde, et oled palju enamat, kui ise tead. See meeldetuletus toob sind tagasi enda juurde ja paiskab vähemalt korraks sinu hoolega kontrollitud elu segamini. Energia, millega siis oma elukogemusi lood, ületab sinu praegused unistused.

 Tasakaalu ja õnne vahel on tõesti võrdusmärk. See teekond, sinu teekond, see on imeline, kui elad oma südame tões. Vahel kui jutustan oma klientidega, küsivad nad hiljem otse: aga mida ma siis tegema pean, et endale anda. Vastus on: sellega sa juba annadki, et oled tervislik ja aus kõigepealt iseenda vastu. See kuidas sina oled, on alati olulisem kui see, mida sa teed. Mine loodusesse või mediteeri, puhka ja hinga sügavalt, tekita see ruum kõigepealt ja ära täida oma puhkehetki kõikvõimaliku tegevuse või sotsiaalmeediaga. Märka, mis põhjusel sul enda seltskonnas ebamugav hakkab. Ära otsi meeleheitlikult tegevust, millega end lõbustada. Lükka need varjud lõpuks eemale, lõpeta kohtumõistmine ja tule kohe praegu sellesse hetke ja märka, mida sa loomas oled. Mõni nädal tagasi kuulasin ühte aastate tagust podcasti, vestlust Gunnar Aarmaga, kelle jutust jäi meelde tabav kokkuvõte: inimesele ei meeldi kaks asja, talle ei meeldi see, kuidas asjad praegu on ja talle ei meeldi muutused.

 Kuid iga inimene on võimeline ära tundma universaalset tõde. Kõik vastused on sinu sees olemas, tekita vaid koht, et neid kuulata ja ära tunda. Et muutust luua, tuleb aru saada, mis tasemel sa toimid, kas emotsionaalsel tasemel või teadvuse tasemel. Kirjutan ja olen nii tänulik kõige eest, mis minu elus on, kõige eest, mida olen saanud kogeda, tunnetada enda sees, eriti nende hetkede eest, mil pinnavirvendus on jõudnud ilusti põhjani, kõik segi paisanud, ja pannud loksuma minus sügavad lained.

 Praegu sügisel, veel viimased nädalad, mil päikesevalgusel on jõudu sinu rahunenud meeli loodusesse meelitada, võta see kutse vastu. Tuimus, raskus, kehva enesetunne, või mis iganes põhjused sa ettekäändeks tood, on vaid sinu emotsionaalse seisundi füüsiline ilming. Õndsad on need kes ei karda üksindust, kes ei karda oma seltskonda, kes ei otsi meeleheitlikult tegevust, midagi, millega end lõbustada, midagi, mille üle kohut mõista.